Osa 15- Schützenfest

 Ja juba ongi see vahetusaasta lõpusirgel. Viimased nädalad veel seda imelist Saksamaad nautida. Kooliga on ka ühelpool, viimasel päeval sai ikka nutetud kooli ees. Sain ka oma inglise ja saksa keele eksamid tagasi. Tuli välja, et saksa keele eksam läks mul palju paremini kui inglise oma😆. 

Peale kooli või vabadel tundidel sai sõpradega alati ühes söögikohas käidud ja siis ma hakkasin selle kokaga seal lobisema ja ta teeb mulle nüüd alati tasuta süüa seal. Viimane kord ta ütles, et enne kui ma ära lähen ta tahab mulle ühe väga maitsva pitsa valmistada. 

Viimasel nädalal toimus koolis praktika, kus siis iga õpilane pidi endale ühe firma otsima ja nädal aega tööl käima. Mina läksin naaberkülla farmi, mul töötavad seal mõned tuttavad ka. See nädal aega seal oli nii vinge. Sain laudas abistada, vasikaid sööta, traktoritega kaasas sõita ja veel pisemaid töid. Esimesel päeval pani peremees mu lehmade vahele kinni ja välja ei lasknud. Käisin tööl enamjaolt pärastlõunast õhtuni, aga paar päeva ka hommikuses vahetuses-kella viiest 12ni. 8 ajal sõime pererahvaga koos hommikust ja lobisesime. Ükspäev oli mu ülesandeks ühte kolmeaastast last valvata. Ta oli ka nii tore. Ta isa ütles et tavaliselt võtab tal võõrastega kohanemine aega pool tundi, aga minuga vaid 2 minutit.

Nüüd aga ma räägin ühest oma lemmik kogemusest siin. Schützenfest. See on siin piirkonnas kõige tähtsam üritus, mis kestab pea nädal aega. Põhimõtteliselt muusika+tants+õlu. Iga aasta valitakse uus Schützenkönig, ehk siis kuningas. See toimib nii, et mehed saavad kokku ja lasevad mingit lindu ja kes on esimene kes pihta saab, on kuningas. Ja järgmine(?) hommik toimub paraad, kus kõikide aastate kuningad oma naistega kõnnivad orkestri saatel läbi küla(see aastal seda paraadi ei toimunud koroona pärast) . 

Algus oli kolmapäeval, külaplatsil mängis bänd, kõik jõid õlu ja lobisesid niisama. Ja nagu Saksamaal kombeks on, siis öösel minnakse kellegi juurde muna praadima. Niisiis kes olid viimased, läksime tuttavate juurde sööma kell 2 öösel. 

Neljapäeval toimus meie tänavas n.ö teatejooks, aga Saksamaa varjant- ehk siis mindi iga pere juurde ja joodi 1-2 õlu. Viimase juures oli grillimine ka. Reedel käidi ka veel üksteisel külas. 

Laupäev oli juba tähtsam. Kogu tegevus toimis kõrvalkülas. Kell 6 hommikul toimus kõrvalkülas paraad, kus orkester tervitas kõiki "kuningaid" nende kodude juures. Kes tahtsid, said vaatama minna, aga ma otsustasin magada. Seal enamjaolt ongi kõrvalküla inimesed. Siis ennelõunal "ristiti" uued Jungschützenid. Need on kõik noormehed vanuses 16-23 või umbes nii ja siis neil on festivalil alati oma laud ja nad laulavad ka hästi palju(ja hästi valjult). Peale ristimist toimus edasi õllejoomine. Kõndisime paari sõbraga külas ringi ja läksime lampi kellegi kodudesse, kellel oli aiapidu. Esimene peatus oli muusikaorkestiga kuskil, kus grillisime ja laulsime. (no seal olid tegelt enamus tuttavad). Sain sealt nii toreda sõbra, üks 8 aastane tüdruk. Ta ütles et eesti keel on veider keel. Siis läksime sõbrannaga veel kellegi täiesti võõra juurde. Seal olid paar teist sõpra ka. Muusika mängis ja kõik tantsisid. Ja järjest tuli inimesi juurde tänavalt. Öösel magasin sõbranna juures, kell 9 hommikul läbi väikse vihma koju kõndida, kiirelt pessu ja tagasi kõrvalkülla. 

Siis toimus suures hallis/saalis kontsert, kus mängis orkester. Kõik jõid jällegi õlu(üllatus-üllatus) ja tantsisid. Noored vanad kõik koos tantsuplatsil, pinkidel ja laudadel ja laulsime laule kaasa. See oli seda võrd lahe kogemus, et seda emotsiooni on raske sõnadesse panna. Peale kontserdi läksin sõpradega naabri juurde, kus siis ka chillisime. Ma ei tahtnud küll kaua olla, sest järgmine hommik vaja vara Berliini sõita, aga nad ei lubanud mul enne kella 11-12 ära minna. Aga isegi, et ma sain selle nädalavahetuse jooksul kokku max 6 tundi magada, oli see seda igati väärt ja ma võtan veel kõigest viimast! 

Seda on nii raske mõelda, et järgmine nädal peab juba Eestisse tagasi minema. Nädalavahetusel ka ühe sõbraga vist pool tundi nutsime, sest ta ei taha üldse et ma ära lähen:( See küla, see riik on mulle täiesti teiseks koduks saanud, aga ma tulen siia alati tagasi! 

Tänaseks siis ongi kõik. Järgmine postitus tuleb siis juba Berliini reisist.