Osa 11- kevad?
Veebruari kuus tõesti kevad? No eile oli meil näiteks +19 kraadi sooja. Käisin väljas ainult lühikeste käistega kleidiga ja jakk oli peal. Mega soe.
Koolis veel käia ei saa, aga piirangud hakkavad leevenema ja märtsi alguses on lootust kooli minna. Väga loodan, sest kohe üldse-üldse ei meeldi distantsõpe. Eile käisin sõbrannal külas, keda polnud detsembrist saati näinud.
Laupäeval läksin teise sõbranna juurde. Jalutasime tema külas(läksime mäe otsa, kus avanes vaade kogu külale). Siis läksime tema juurde mario karti ja fifat mängima ja karaoket laulma. Siis läksime minu juurde, kus perega grillisime.
Meie piirkonns on karneval väga tähtis asi, aga sel aastal seda jälle tähistada ei saa. Selpuhul tellis ema "karnevalipakid" perele ja sõbrannadele, mis sisaldas siis näiteks näkse, komme, napsu, klouninina, autokella, loteriipiletit ja veel siukseid pisikesi asju. Jagasime emaga neid üksõhtu laiali ja panime uste taha. Järgmine päev läksime ema, tema sõbranna ja minu sõbrannadega jalutama. Pärast tegi ema suppi, mis oli ülihea.
Eelmises blogis rääkisin, et seeaasta arvatavasti kelgutama ei saa. Kohe järgmine päev tuli meile paks lumi maha ja läksime venna, onupoja ja mõne sõbraga kelgutama. See nägi siis välja selline, et kelgud ja suured autorehvid traktori taha ja siis sõitsime tunnikese ringi. Pärast 10 minutit kukkusid kaks sõpra suurde porilompi, aga see ei takisranud meie sõitu, jätkasime.
Talverõõme ei saanud ma ainult mitte kelguga nautida. Ükskord all töökojas istudes tuttav küsis, kas ma tahaks temag atw-dega sõitma minna? No ilmselgelt ja. Sõitsime siis lumistel põldudel ja mägedel. Väga lahe päev oli jällegi.
Natuke olen siin ka tööd teinud-käisin ühe teise töölisega metsas puid üle lugemas ja märkimas. Saime selle naisega kohe headeks sõpradeks.
Ja ükspäev sain ma suure üllatuse osaliseks. Ema tuli tuppa, ütles, et mulle on pakk Eestist. "mida värki?" mu tädid olid mulle paki saatnud, kus oli must leib, isetehtud vorst, kma, kommid ja veel mingeid asju. Ohh, nii kui ma musta leiba nägin siis sõin ühe viilu ära. No ikka väga hea kraam. Ärge valesti mõistke, Saksamaal on ka väga hea leib(ja vääääga palju sorte) aga no must leib...
No kuigi jahh koroona pärast ei saa midagi väga hetkel teha ja niipaljude inimestega kohtuda, on mul sellegipoolest mega aasta. Mu onu ütleb mulle vist iga nädal, et tal nii kahju, et ma ei saa niipalju õiget Saksamaa elu näha, aga ma ikka ütlen, et pole nii hull, sest mul on siin väga tore ja mul on nii tore Saksa pere, ma ei oskaks paremat tahtagi. Meil on tõesti väga hea klapp. Ja alati põhkust tagasi tulla, et kõik asjad järgi tähistada:)
Täitsa haige, et üle poole aasta juba Saksamaal elanud...
No aga tänaseks jälle kõik. Jätkan siin oma videotundidega ja loodan, et varsti saan kooli. Lisan alla vele pilte oma igapäevaelust☺️
Tschüss!
Kommentaarid
Postita kommentaar