Osa 8- peaaegu jõuluuuud

4 päeva jõuludeni!!! Issand ma ei jõua ära oodata. Nii vägev on pimedas ringi sõita kui kõik on jõuluehteid- ja tulesid täis. Imeilus! Lund voiks ka veel tulla, siis oleks koik perfekto. Ema, õe ja sõpradega tegime küla jõulupuule ise ehteid. Minu tuppa tõime ka kuuse, mille ma ilusti ära ehtisin.

Ja mis oleks jõulud ilma kingitusteta? Käisime õega jõulushoppingul. Saatsin ka Eestisse ühe paki. Saksa perele ostsin ka midagi, aga ootan, kui Eestist neile kingid saabuvad. Tädid saatsid mulle ka Eestist paki, mis juba kohale jõudis. Näiteks sisaldas see palju magusat, mida saan perele jagada; feta juustu(Saksamaal pole nii hea); põdravorst ja piparkoogitaigen ja veel igast asju. Küpsetasin piparkooke ja lõikasin vorsti lahti ning viisin alla töökotta meestele. Nad olid vaimustuses, neile niiiii väga maitsesid need, et kästi Eestist uus pakk teele panna. Poole tunniga oli kauss tühi. Nii naljakas oli vaadata kui alguses võtavad ühe ja siis jäävadki selle kausi kallal käima. Aga millalgi proovin ka ise piparkoogitaigent teha.

Saksamaal poes ringi käies avastasin, et siin pole piparkoogiglasuuri, tatart, ega neil pole õrna aimugi mis asjad on pelmeenid. Mingeee metsa mul oli ükspäev siuke pelmeeni isu, peaks vist neid ka ise proovima teha.

Üksõhtu oli ühes linnas traktorite paraad, kus traktorid olid jõulutulede ja kuuskedega ära ehitud. Siis käisime veel ka selles pargis, kus sügiselgi, aga nüüd oli sesl jõuluteemalised asjad. Meie piirkonnas on enamus katoliku usku ja jõuludel nad teevad "krippe". Ma ei tea, kuidas see eesti keeles on, aga phm nurgake, kus on jeesuse ja nende teiste tegelaste kujud. See näeb mega vägev välja. Eile käisime ka ühes kabelis vaatamas. Lisan alla ka pilte.

Minu iganädalane saksa keele kursus sai ka praeguseks läbi. Jaanuaris võib-olla jälle. See muidu oli tore ja sai ka grammatika poolest midagi teada, aga see kestis õhtul üle 2 tunni ja oli suht väsitav. Ema ütles ka, et ma mõtleks, kas tahan jätkata. Viimastel tundidel tegime õpsidele natuke pulli ja vahetasime oma ekraani taustad ära. Ükskord screenshot õpetaja toast, jõuluteemaline, rand, ameerika)

Mulle on rohkem sõnavara ja suhtlus oluline, mitte niiväga grammatika. Kui ma räägin, siis mai jõua mõelda, kas tuleb "der/die/das/ein/eine/einen/einem..."Mu pere ütleb ka, et ma räägin väga hästi ja grammatika pole nii oluline, sest "der/die/das" on isegi sakslastele endile raske. Hästi huvitav on see, et Saksamaal on nii palju dialekte. Kümnete kilomeetritega juba keel muutub. Ja meie, põhja-sakslased ei saa lõuna-sakslastest phm midagi aru, või nohh, väga hästi tuleb keskenduda nagu nad ise ütlevad. No ja austrialastel on veel samapalju dialekte(Austrias räägitakse ka saksa keelt). Meie firmas töötab ka 4 austrialast ja ühel on nii erinev dialekt et ma väga ta jutust aru ei saa. Aga kui me kahekesi räägime siis ta hääldab paremini ja siis saan aru. Aga saksa keel on minuarust ikkagi nii ilus.

Koolis oli meil viimane nädal distantsõpe ja nüüd vaheaeg. Aga koolis läheb jätkuvalt hästi. Millalgi oli jälle inglise keele eksam, täitsa hästi läks enda arvates. See oli raamatulugemise peale. Isegi mulle täitsa okei, kes luges 275-st leheküljest suure vaevaga 80 ära. Järgmine kord tahaks mingi saksa keele või füüsika eksami ka kaasa teha.

Kui mind klassigruppi whatsappis lisati, olin ma nii segaduses...93 õpilast!? Ma nagu okeiiiiiii, aga tuli välja et see terve kursus. No ma ei tea ma tulen ju väiksest koolist ma olin nii segaduses. Aga iganädalaselt olen ma mingi 70 erineva õpilasega koos tundides. Sõbrannale õpetasin ka veits eesti keelt. Vahetundides tuleb vahepeal minuga eesti keeles rääkima. Aga minu nimi on ikka kõigile nii raske hääldada. Õpetasin naabritädile lause: "Kurat, annan peksa vä?"- ta ise tahtis

Viimasel koolipäeval olime vabal tunnil ühes klassis ja ehitasime laudadest-toolidest püramiide ja üks õps tuli klassi. Kõik jäid paigale. Klassivend: see on geomeetria... Õps naeris ja läks edasi.

Teise sõbrannaga oli meil ka ükskord photoshoot. Väga lahedad pildid tulid välja. Kuigi ilm oli soe, siis veits külma tuult oli ka vist ikkagi, niiet 2 päeva olin ma haige ja kooli ei läind. Üks mu klassivend, kellega me oleme head sõbrad, tegeleb fotograafiaga ja ss ta pakkus välja et me võiks ka millalgi photoshoodi teha. Sõbrannadega tahame ka uisutama minna. Ütleme nii, et plaane on, aga koroona pärast on jälle piirangud. Kahjuks väga sõpradega ka niisama praegu kokku ei saa, aga uue aasta võtame keegligrupiga ikkagi vastu. Sõbrannal suur kelder-mänguruum kus oleme.

Eesti keele kohapealt veel nii, et kui ma kellegi eestlasega kirjutan, siis ma pean tihti oma teksti ära kustutama, sest poole pealt sujuvalt saksa keelele üle läinud. Aga see hea märk, sest ma keskendun rohkem saksa keelele.

Esimest korda käisin Saksamaal ka arsti(ortopeedi) juures. Nad on sellessuhtes veits ajast maas, sest nad kasutavad ikka patsiendikaarte, mida nad peavad alati arsti juurde kaasa võtma. Meil juba kõik arvutis. Aga sellest polnud väga hullu nad kuidagi lahendasid selle. Ja ma suhtlesin arstiga ainult saksa keeles! Lühidalt öeldes mul jalg tsiiiiipa tuksis ja selles nüüd põletik, aga kõik ok:) Muretsemiseks pole põhjust. Aga homme ema helistab ja paneb uue aja.

Perega istume tihti õhtuti all töökojas ja nad otsustasid, et kuigi ma ise õlu ei joo, õpetavad nad mulle kuidas õllepudeleid avada. Praegu harjutan välgumihkli, pudelite, trellipuuri, kruvikeeraja ja millega iganes veel, aga mu eesmärk on 1 sendisega avada. Ma korra isegi sain, aga see oli nii, et tegin pudeli lahti, vend pani korgi uuesti peale ja ss avasin sendiga. Aga tahaks täitsa kinnist avada. Ükskord proovides ma lõhkusin veits käe ära ja verd voolas. Aga mu onu näitas väikse nipi, ja nüüd ma nagu proffessionaal. 😆Üks mees andis mulle üleeile 5 eurot, sest ma tegin talle õllepudeleid lahti.

Eile käisime isa ja vennaga treilaga Forwarderi(traktor) järgi. Sain üle pika aja jälle rekkaga sõita. Oehh kuidas ma igatsesin neid rekka sõite(kes ei tea siis mu Eesti isa oli veel mõned aastad tagasi rekkajuht ja ss aegajalt sai ikka kaasas sõidetud). Me sõitsime u tund aega sinna traktori juurde ja ss tuli väla, et mu vend unustas selle võtme maha. Me pidime u 40 minutit ootama kui sõber selle järgi toob. Huvitav fakt, et kui sul on nii suur koorem peal ja sõidad pikka teed, siis keegi turvavöid ei kanna...ma tean, et jääpeal sõites ei tohi kanda, aga suure tee peal/mägedes siis ka? Nujahh ma ka ei tea, aga see selleks.

Aga see pere...see pere on lihtsalt nii tore ja naljakas, mul täiega vedanud. Nad on ka palju lähedasemad ja teevad nalja üksteisega. Näiteks lahe vaadata kuidas isa ja onu üksteist vahel löövad, järgmine hetk paitavad ja ss jälle käega vastu pead. Ja kui keegi töökotta tuleb siis ikka lehvitatakse või karjutakse ta nime vms. Inimesed on siin väga toredad! Ükspäev rääkisin meie peretuttavaga poole 1ni öösel, kui teised olid juba kõik magama läinud. Ma ei kujuta üldse ette, et mingi poole aasta pärast pean selle kõik siin seljataha jätma ja Eestisse naasema...aga ma üritan sellele mitte palju mõelda ja naudin siin iga päeva. Juba 4 kuud on siin vahepeal täis tiksunud, miks nii kiiresti? Aga mu isa rääkis juba töökojas, et ma ei lähe tagasi, lähen õe korterisse elama(kust ta varsti välja kolib) ja lähen Hamburgi kooli. Muidugi mu vend tahtis seda korterit endale aga teate seda ütlust ju: "naistel eesõigus." Novott.

Aga tänaseks jällagi kõik. Rahulikku jõuluaega ja head uut aastat! Ma ei tea, kas ma teen ka enne uut aastat veel ühe postituse, kui ei, siis näeme järgmisel aastal! Suured kallid!