Osa 6- Täielikult ära kohanenud

 Tsaukiii

Kuidas teil läinud on? Mul siin on kõik super! Olen siinse eluga täielikult ära kohanenud:) Vahepeal keegi on küsinud, et kas igatsen Eestit ka ja siis naljakas mõelda, et phm üldse ei igatse.

Koolis läheb väga hästi. Olin ükspäev nii uhke, kui füüsikas sain täiesti iseseisvalt tunnitöö ÕIGESTI ära tehtud. Kas ma pole mitte tubli?😆 Inglise keeles oli ka raamatuvastamine(olin 275st leheküljest 11 ära lugend😅. Aga see vastamine toimub osade kaupa pikema aja jooksul, niiet küll jõuab). Saksa keele tunnis peame ka hakkama lugema. Teised ütlesid, et see vanem saksa keel ja isegi neile veits raske lugeda. A no ma mingitest asjadest sain igatahes aru.

Kuigi õpetajad mulle hindeid tegelt panema ei pea, siis nad seda vahel ikka teevad. Keka õps ütles, et mu praegused hinded kekas on 2 ja 3 (mis tuletan meelde on siin väga head hinded) ja üldse olen heas füüsilises vormis, siis mul väga hea seis seal.

Ilm on Saksamaal juba palju külmem. Ükspäev oli miinustes hommikul. Ja mu klassivend käib ikka veel lühkaritega koolis...

Remondime kodus töökoda ja olen ka seal tähtis tegelane olnud.😃 Mina pidin kõik kapid ja uksed üle värvima. See ruum on ühekorruseline, aga ühte nurka tegime ka teise korruse(loogiline? Panen igaksjuhuks alla pildi). Igatahes sinna saab praegu ainult redeliga. Vedasime sinna diivani ka. (suht hilisõhtul, kus oldi juba paaaalju õlut joodud, suur diivan, ebakindel redel- väga turvaline. Aga kõik jäid terveks. V.a mu vend, kes kukkus sealt alla hiljem😆aga temaga on kõik korras, käsi oli aind veits katki. Ta jõi rahukikult õlu edasi. 

Ükskord käisime õe ja ta mehega lehmi vaatamas(õde autoga, mina ja õemees traktoriga ja ss ta küsis, et kas ma tahan ka traktoriga sõita. Algul olin küll et EI EI EI aga ss mõtlesin, et miks mitte? Otseselt liikluses ei olnud niiet kedagi alla ajada polnud võimalik.

Õega küpsetasime oktoobris juba jõuluküpsiseid. Ei jõua jõule ära oodata. Järgmine päev käisime ka ta uude koju diivanit valimas. Täna lähen aitan neil põrandat panna.

Ükshommik käisime isa, ema ja sõbraga metsa hindamas ja hommikust söömas. Tagasiteel otsustasime ema ja sõbraga, et me tahame koju tagasi jalgsi minna. Ma mõtlesin, et ahh mingi 4km normaalne onju. 7km oli hoopis. Aga ilm oli ilus niiet väga mõnna. Eelmine päev kõndisime ka umbes 7km.

Mu ema polnud kunagi sushit söönd ja ma lausa pidin talle tutvustama, mis imelisest asjast ta on ilma jäänd. Ta oli küll algul, et tundub päris rõve aga peale esimest ampsu ütles, et miks ta varem pole seda proovind, see nii hea ju. Kõrvale ostsime juustu ka. Olen Saksamaal hakanud üldse rohkem juustu sööma. Ema ostab mulle koguaeg erinevaid testimiseks.

Ja palun lubage mul küsida...mis asi on Saksamaa transport?? Vahepeal on see täielik peavalu(ok enamjaolt lähen ma ise valede busside peale). Aga üleeile läksin vaba tunni ajal veits shoppama ja pidin bussiga kooli tagasi minema. Mul oli 2 bussi valikus ja mitte kumbki ei ilmunud kohale. Vähemalt ei pidanud raamatuvastamisse minema. Koolis räägin üldse rohkem juba saksa keeles. Kunsti tunnis pani õps mind osasi klassikaaslasi juba saksa keeles õpetama. 

Koroonast veel niipalju, et spordiklubid ja restoranid on jälle kinni:( Enamustes suuremates linnades peab ka tänaval maski kandma, aga meie piirkonnas mitte. Siin pole asi nii hull vist.

Tänaseks peaks siis kõik olema. Palju päikest teile! Allakerides näete veel igast pilte.

P.S jõuludeni on 47 päeva😃

Kunsti töö. Noaga kraapisime klaasile, musta värviga üle ja ss pressi all paberile.

Aga üles see sai😆